Suitsetamine kodus, autos või õues?

Inimeste tervise kaitseks peab keskkond olema tubakasuitsust täiesti vaba. Parim, mida suitsetaja saab teha, on suitsetamisest loobuda.

Suitsetamine kodus

Inimesed arvavad ekslikult, et suitsetades teistest eemal lahtise akna juures, köögi tõmbekapi all või lahtise uksega rõdul kaitsevad nad mitte-suitsetajaid tubakasuitsu eest. Tuleb teada, et 80% mürgisest sigaretisuitsust on nähtamatu ja paraku kandub suits ka väga lihtsalt ruumi tagasi.

Avatud akna juures või köögi õhupuhasti all suitsetamine ei vii mürgist tubakasuitsu toast välja, vähki tekitavad kemikaalid ja mürgised gaasid jäävad siseruumi. Lisaks kandub sigareti mürgine suits ja selle õhusaaste peenosakesed juuste, riietega tagasi tuppa, mõjudes kahjulikult kõikidele toas viibivatele inimestele.

Ka ruumi tuulutamisest ega õhu ventilatsioonist ei ole abi, kui oled toas suitsetanud. Ohtlikud kemikaalid jäävad riietele, mööblile ja vaipadele mitmeteks päevadeks, isegi kuudeks ning mõjutavad nii märkamatult meie tervist.

Suitsetamine kui õhusaaste

Üha enam on hakatud passiivse suitsetamise kohta kasutama terminit ’viibimine tubakasuitsuga saastatud keskkonnas’, sest nii nagu autode heitgaasid või tööstusest tekkivad saasteained, saastab ka tubakasuits ümbritsevat keskkonda. Sellisel õhusaastel on mitmesuguseid tervisemõjureid, enim just hingamisteedele ja vereringesüsteemile. Eriti vastuvõtlikud on kopsud, sest kopsukude on väga tundlik. Läbi kopsude satuvad saaste osakesed vereringesüsteemi. CO sisalduse tõttu veres kannatab organismi varustamine hapnikuga. Veresoonte sisekesta kahjustuse tõttu võivad tekkida trombid ja soonevalendiku sulgumine, tekitades südamelihase infarkti või aju insulti. Ka võivad saasteained põhjustada südameliha põletikku või rütmihäireid.

Viimasel ajal on rohkem uuritud õhusaastes (sealhulgas ka tubakasuitsu saastega õhus) olevaid peenosakesi. On leitud, et mida peenemad need mürgised osakesed on, seda rohkem need tervisele mõju avaldavad. Väljahingatav tubakasuits sisaldabki peeneid kuni ultra-peeneid osakesi, mis on meile eriti kahjulikud.

Üks tubakasuitsust eralduv ja pindadele ladestuv aine on nikotiin. Nikotiini on leitud nii riietelt, kätelt, mööblilt, tapeedilt, vaibalt, autost jm. Riietele ja kätele ladestuvat nikotiini peaks eriti silmas pidama lapsevanemad, kes peale suitsetamist on kontaktis oma lastega. Samuti panevad väikelapsed suhu erinevaid mittesöödavaid asju, kus võib olla nikotiini ja teiste ainete jääke.

Jääkained ladestuvad ka mööblile, seintele, vaipadele ja teistele sisepindadele, millega ruumis viibivad inimesed kokku puutuvad. Suitsujäägid võivad eluruumides püsida ka kaks kuud peale väljakolimist ja suurpuhastust.

Inimeste tervise kaitseks on vaja 100% tubakasuitsu vaba keskonda. Parim, mida suitsetaja teha saab, on suitsetamine maha jätta. Loe suitsetamisest loobumise nõustamise kohta siit.