Suitsetamise mõju keskkonnale — Tubakainfo
Nimetu kujundus
Nimetu kujundus

Suitsetamise mõju keskkonnale

Tubakas ei mõjuta negatiivselt ainult inimeste tervist, vaid ohustab ka ümbritseva keskkonna tervist.

Iga etapp tubakatootmise protsessis saastab ja hävitab meie keskkonda, alates tooraine kasvatamisest kuni mürgiste jäätmeteni.

 

Suitsukoni on maailma prügiprobleem nr 1.

Maailma kõige suuremaks reostusallikaks on suitsukonid, sest nad koosnevad suures osas plastikust ehk tselluloos-atsetaatkiududest filtrist, mis looduses ei lagune.[1]

Igal aastal satub keskkonda hinnanguliselt 766 571 tonni sigaretikonisid.[2] Sageli ei peeta suitsukoni prügiks ning see visatakse hooletult loodusesse.  Tänavatelt, kõnniteedelt ja mujalt avalikest kohtadest satuvad konid äravooluga kanalisatsiooni ning jõuavad lõpuks looduslikesse veekogudesse. Kuna plastikut sisaldavad suitsukonid ei lagune, söövad osa neist ära loomad, linnud ja kalad ning ülejäänud konid kogunevad reostusena kallastele või veekogude põhja.

E-sigareti jäätmed on kasvav probleem

E-sigareti jäätmete keskkonnasõbralik kõrvaldamine on kasvav probleem, eriti arvestades ühekordselt kasutatavate e-sigarettide leviku kasvu. Ühekordselt kasutatavad e-sigaretid ja e-vedeliku täitepadrunid sisaldavad plastik-, elektroonika- ja keemiajäätmeid ning ei kuulu tavaprügi hulka. Peale kasutamist muutuvad need e-jäätmeteks.

Eestis kogutakse igal aastal 10 000 tonni e-jäätmeid (sh e-sigareti jäätmed), millest umbes 50% jõuab lõpuks prügilatesse või põletusahjudesse. Keskmiselt viskab inimene aastas tavalisse prügikasti umbes 1,4 kilogrammi e-jäätmeid ning need on kõige kiiremini kasvav jäätmeliik maailmas.[3]

Erinevalt sigaretikonidest ei saa e-sigareti jäätmed biolaguneda isegi rasketes tingimustes. Laiali visatud e-sigareti padrunid segunevad tavaprügiga ning lagunevad lõpuks elusloodust reostavateks mikroplastiks ja kemikaalideks.

Tubakatööstuse vastutus enda toodete negatiivse keskkonnamõju eest

Tubakatööstus vastutab palju enama kui suitsetamise epideemia vallandamise eest. Nad  põhjustavad ka sadade tuhandete tonnide sigareti- ja e-sigareti jäätmete tekitamise eest igal aastal. Sigarettide ja e-sigarettide jäätmed kujutavad endast tõsist ohtu ökosüsteemile ja nõuavad pikaajalist lahendust.

Tubakatootjad püüavad tõstatada erinevaid roheteemasid, et avalikkuselt positiivset tähelepanu saada. Mõned tubakatootjad on oma jätkusuutlikkuse eesmärkidesse lisanud sigaretikonide koguse vähendamise keskkonnas. Paraku pole selline ökoaktivism piisav, et peatada uute toodete müügist peale voolavat jäätmevoogu ning paistab pigem rohepesuna.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul peavad tubakatootjad võtma vastutuse enda toodetest tekkiva äärmusliku jäätmekoguse, nii põlevate kui ka elektrooniliste eest ning hõlbustama ja panustama  nende  kõrvaldamisse. Nende toodete negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks on vaja tööstustele rangemaid regulatsioone koos maksumeetmetega.[4]

Mida saad ise teha, et sinu tubakatarvitamise negatiivne mõju keskkonnale oleks võimalikult väike?

  • Kui sa oled suitsetaja, siis ära viska kunagi oma koni hooletult loodusesse! Viska koni alati prügi hulka, kust need kokku kogutakse.
  • Kui sa tarvitad uudseid tubaka- ja nikotiinitooteid, pead arvestama sellega, et e-jäätmed (ühekordsed ja korduvkasutatavad) ei kuulu tavaprügi hulka.  Need tuleb koguda kokku kui elektroonika jäätmed ning viia need kogumispunktidesse või jäätmejaama.
  • Parim, mida sa nii keskkonnale kui enda tervisele teha saad, on loobuda nikotiinist ja tubakatoodetest päriselt.