Desktop - 1 (8)
Desktop - 1 (8)

Koroonaviiruse mõju suitsetajale

Suitsetamine ja veipimine on seotud COVID-19 raskema kulgemise ja sellest aeglasema taastumisega

COVID-19 ründab peamiselt kopse. Iga hingetõmbega tagavad kopsud meile eluks vajaliku hapnikuvahetuse, kuid samal ajal võitlevad mikroobide, allergeenide ja õhu saasteainetega. Paljugi sõltub inimese tervisekäitumisest, kui raskeks ta selle ülesande oma kopsudele teeb.
Nii sigaretisuits kui e-sigarettide aerosool põhjustavad hingamisteedes ja kopsukoes rakutasandil erinevaid kahjustusi, mis vähendab kopsude loomulikku võimekust viirustega võitlemisel.

COVID-19 pandeemia arenedes on aina enam teaduslikke tõendeid selle kohta, et suitsetamine on seotud COVID-19 raskema kulgemise ja suurema suremusega. The Lancetis avaldatud uuringute süstemaatilise ülevaate põhjal oli Hiina suitsetajatel 1,4 korda suurem tõenäosus saada rasked COVID-19 sümptomid ja umbes 2,4 korda suurem tõenäosus, et nad vajavad intensiivravi või surevad, võrreldes mittesuitsetajatega. Ühes Chinese Medical Journal`is avaldatud uuringus oli haiguse progresseerumise sh. suremise risk suitsetamise taustaga patsientidel koguni 14 korda suurem võrreldes mittesuitsetajatega. Samuti nähakse Hiinas tehtud COVID-19 suremusandmete analüüsis seost meeste suurema suremuse ja suurema suitsetamislevimuse vahel.
Lisaks kopsuhaigustele halvendab suitsetamine kõikide krooniliste haigustega (peamiselt südame ja veresoonkonna haigused, diabeet, ülekaalulisus, vähk ning neeruhaigused) seotud seisundeid, mis teeb kaasuvate haigustega ja suitsetajatest patsiendid koroonaviirusele eriti haavatavaks.

Ka e-sigarettide aerosooli kahjustav mõju kopsukoele ja immuunsüsteemile on leidnud üha enam teaduslikku tõendust, mida oma hiljutises artiklis kirjeldab University of California San Francisco professor dr Stanton A. Glantz.

Nikotiinipatjade ja huuletubaka ning COVID-19 seoseid ei ole veel uuritud. Kuigi nikotiinipadjad ja huuletubakas ei mõjuta otseselt kopsu talitlust, on need siiski organismile kahjulikud, mõjutades südant, veresooni ning teisi organeid. Samuti peab nikotiinipatjade ja huuletubaka kasutaja arvestama nakkusohuga läbi käte hügieeni (näiteks huuletubakat korduvalt suhu pistes ja välja võttes).

Proovi suitsetamisest ja veipimisest loobuda

Allikas: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7083240/
https://journals.lww.com/cmj/Abstract/publishahead/Analysis_of_factors_associated_with_disease.99363.aspx

Pulmonoloog prof Alan Altraja räägib, miks on suitsetajad ja veipijad koroonaviirusele vastuvõtlikumad