Koroonaviiruse mõju suitsetajale ja veipijale
Suitsetamine ja veipimine on seotud COVID-19 raskema kulgemise ja sellest aeglasema taastumisega
COVID-19 ründab peamiselt kopse. Iga hingetõmbega tagavad kopsud meile eluks vajaliku hapnikuvahetuse, kuid samal ajal võitlevad mikroobide, allergeenide ja õhu saasteainetega. Paljugi sõltub inimese tervisekäitumisest, kui raskeks ta selle ülesande oma kopsudele teeb.
Nii sigaretisuits kui e-sigarettide aerosool põhjustavad hingamisteedes ja kopsukoes rakutasandil erinevaid kahjustusi, mis vähendab kopsude loomulikku võimekust viirustega võitlemisel.
COVID-19 pandeemia arenedes on aina enam teaduslikke tõendeid selle kohta, et suitsetamine on seotud COVID-19 raskema kulgemise ja suurema suremusega. Oxfordi ülikooli teadlaste meta-analüüs[1] näitas, et nii praegustel kui ka endistel suitsetajatel on suurem risk haiguse raskekujulisemaks tekkeks ning isegi suremuseks, võrreldes mittesuitsetajatega. Analüüs kinnitas, et suitsetajatel on 1,9 korda suurem tõenäosus COVID-19 haiguse raskemaks kuluks kui mittesuitsetajatel.
Chinese Medical Journal`is[2] avaldatud uuringus oli haiguse progresseerumise sh. suremise risk suitsetamise taustaga patsientidel koguni 14 korda suurem võrreldes mittesuitsetajatega. Samuti nähakse Hiinas tehtud COVID-19 suremusandmete analüüsis seost meeste suurema suremuse ja suurema suitsetamislevimuse vahel.
Lisaks kopsuhaigustele halvendab suitsetamine kõikide krooniliste haigustega (peamiselt südame ja veresoonkonna haigused, diabeet, ülekaalulisus, vähk ning neeruhaigused) seotud seisundeid, mis teeb kaasuvate haigustega ja suitsetajatest patsiendid koroonaviirusele eriti haavatavaks.[3]
Üha enam tõendeid tuleb selle kohta, et e-sigarettide kasutamist võib seostada erinevate kopsuhaiguste tekkimisega. COVID-19 viirus mõjutab ka e-sigareti kasutajaid, kuna kahjustab peamiselt inimese hingamisteid. Sarnaselt sigarettidele surub E-sigareti kasutamine surub alla loomuliku immuunvastuse ja põletiku kaitsereaktsiooni nina epiteeli rakkudes, sarnaselt sigarettide suitsetajatele, mis võib kasutajaid muuta COVID-19-le vastuvõtlikumaks.[4]
Nikotiinipatjade ja huuletubaka ning COVID-19 seoseid ei ole veel uuritud. Kuigi nikotiinipadjad ja huuletubakas ei mõjuta otseselt kopsu talitlust, on need siiski organismile kahjulikud, mõjutades südant, veresooni ning teisi organeid. WHO[5] on toonud välja, et kõikide nikotiini- ja tubakatoodete tarvitamise puhul tuleb kasutajal arvestada nakkusohuga läbi käte hügieeni. Näiteks huuletubakat korduvalt suhu pistes ja välja võttes on inimesel suurem nakatumise risk.
The Lancetis[6] avaldatud artikkel julgustab COVID-19 tekitatud epidemioloogilises olukorras inimestel tubaka- ja nikotiinitooteid vähem tarbima. Eelkõige mõeldes pingele, mida poolteist aastat pandeemiat on tervishoiusektorile osutanud. Sõltuvushaiguste tagajärjel tekkivate krooniliste haigustega arstide koormust veelgi tõsta ei oleks mõistlik. Pigem tuleks võtta vastutus enda tervise eest ja hakata sellega tegelema.
Proovi suitsetamisest ja veipimisest loobuda